Soovitused

Miks Krinner ja mitte analoog?

Krinneri kruvivundamentidel on mitmeid analooge, mida müüakse ka Eestis. Vahe on materjali ja töö kvaliteedis: meile teadaolevalt ei paku ükski teine tootja nii kõrge kvaliteediga maakruvisid. Krinner kasutab lisaks patenteeritud lahendusi, mis tagavad kruvivaiade pikima eluea ning parima kasutustulemuse.

Toome välja 4 erinevat põhjust, miks eelistada maailmas suurima kogemusega tootja kruvivundamente.

kruvivundament

  1. Klõpsake juuresoleval fotol – keskel näete Krinneri kruvivundamenti, vasakul ja paremal on teiste tootjate maakruvid. Pöörake tähelepanu kruvide otsikutele: Krinneril on see lapik, mis kergendab kruviaia maasse keeramist savises, kõvas ja kivises pinnases. Patenteeritud kujuga lapik otsik toimib puurina, mis lükkab väiksemad takistused – kivid, puujuured jms. – teelt eemale.

Mõned teised tootjad lubavad, et kruvivundamendi kasutamisel pole takistuseks betoon, asfalt ega suured kivid. Maakruvi võib keerata justkui kõikjale.

Krinneri kruvivundamentide puhul me nii suuri lubadusi anda ei saa ja on veel mõned erijuhud, kus krinnerite kasutamine pole võimalik. Lähemalt lugege allpool.

kruvivundament

2. Klõpsake fotol ja vaadake erinevate tootjate keevituse kvaliteeti: Krinneri mudel on jällegi keskel. Krinneri keevitused on ühtlased, katkematud ja sujuvad, ilma “jätkukohtadeta”.

Iga nõrgem koht vindi ja korpuse vahelises keevituses toob kaasa vindilindi potentsiaalse katkemise ohu: kohates maapinnas kivi või muud kõva takistust, võib lint viletsast keevitusest rebeneda, maakruvi kaotab osa oma kandepinnast ning koos sellega osa kandevõimest. Isegi nö. tavalise ehitise all võib see tuua kaasa väga kulukaid tagajärgi.

Samuti on oluline vindilindi ja kruvi korpuse materjali tugevus: pehmest või õhukesest materjalist lint või korpus võib puruneda või deformeeruda, millega kaotab kruvi oma kandevõimet.


kruvivundament

3. Vaadake erinevate tootjate maakruvide välispinda: Krinneril on see sile ja libe, kõrvalolevatel kruvivaiadel märksa ebatasasem. Krobelise pinna külge kleepub savi, muld jm. pinnas. Professionaalsed kasutajad on meile korduvalt märkinud, et Krinneri kruvisid on lihtsam maasse keerata kui teiste tootjate omi.

Sile pind

Kruvivundamendi libe välispind laseb maapinnal talvel rohkem “mängida”, ilma et see kruvi kaasa tõmbaks.

4. oluline põhjus Krinneri eelistamiseks on toodete põhjalik katsetamine staatiliste koormustega.

Krinner on ainukese tootjana toonud koormustabelis välja kõigi mudelite staatilised surve- tõmbe- ja horisontaalkoormused 2mm nihke korral poolpehmes pinnases, jättes kruvi pea 5cm maa seest välja. Teised tootjad annavad vaid nö. tehnilise koormustaluvuse, täpsustamata pinnase tüübi, koormuse ja nihke detaile. Deformatsiooniõrna ja raske klaasfassaadiga hoone puhul on ju märgatav vahe, kas nihe on 2mm või 10mm: viimane võib tuua kaasa kuluka ümberehitamise.


Eeltoodud oli vaid osa võimalikest riskidest alternatiivsete toodete puhul. Tundmatu tootja puhul ei saa välistada, et väljast viisakas ning usaldusväärsena mõjuv korpus on kaalu kokkuhoiu saavutamiseks valmistatud õhukesest materjalist. Ka suuremad tootjad valmistavad väliselt identseid, kuid erineva materjalipaksusega kruvivundamente. Kui võtate riski osta “soodsam” toode, siis ilmselt saate “kauba peale” ka õhema ja vähem vastupidava materjali. Terase hind maailmaturul on sarnane nii Euroopas kui Aasias, konkurents on tihe, müügikatted piiratud ja hinnavahe erinevate toodete vahel tuleneb põhiliselt kvaliteedi ning materjali arvelt. Samuti testimiste ja arendustöö arvelt.

Kruvivundamendile rajate ehitise vahest aastakümneteks. See on pikk aeg. Kas võtaksite riski minna pikale äri- või perereisile vähetuntud reiskorraldaja soodsa pakkumisega? Või eelistaksite reisi õnnestumisse veidi rohkem investeerida ja valiksite pika kogemuse ning tegutsemisajalooga oma valdkonna liidri?

Anname alljärgnevalt juhiseid, kuidas

  1. valida konkreetsele rajatisele sobiv krinner ja millist eeltööd on tarvis selleks teha
  2. ennetada läbivajumisi ning külmakerkeid
  3. krinnereid kiiresti ja mugavalt paigaldada
  4. millal kruvivundamente kasutada ei saa

 

Kuidas valida sobivat kruvivundamenti

Sobiva krinneri valimiseks on kolm strateegilist küsimust:

  1. kandepunktide koormus(ed). Iga rajatis, olgu ta puukuur, terrass või staadioni varikatus, vajab toetuspunkte, millele avaldab teatud survet (sageli ka külg- ja tõstejõudu). Tavalise terrassi puhul on m2 koormuseks 3kN/m2 e ca 300kg/m2. Moodulmajade, palksaunade jt. raskemate ehitiste puhul küsige punktkoormusi tootjalt või laske arvutada ehitusinseneril. Koormused võivad olla erinevad ning ajas muutuvad (talvel sajab katusele lumi ja lisaks võib lund langeda kõrgemalt katuselt, puukuur laotakse täis tooreid küttepuid jne). Lähtuge koormuste arvestamisel alati kõige ebasoodsamatest tingimustest.
  2. Pinnase struktuur. Kergehitiste jaoks ei ole tarvis teostada põhjalikke geoloogilisi uuringuid – piisab pinnase sondeerimisest (näiteks pika metallvardaga või auku kaevates), et saada ettekujutus sellest, mis ootab maa all: kas on suuri kive või muid takistusi, milliselt sügavuselt algab kandev pinnas jne. Krinnerite kandevõime on testitud staatilise koormuse tingimustes poolpehmes pinnases ja testitulemused on avaldatud koormustabelis. Kandevõime kahaneb pehmes ja ebastabiilses pinnases (soised, turbased pinnased), kasvab tugevas stabiilses pinnases (näiteks kruus). Pehmetes pinnastes tuleb kasutada pikemaid või pikendatavaid maakruvisid, mis keeratakse maasse kuni kandva stabiilse pinnaseni.
  3. Krinnerite maasse keeramise sügavus. Sageli soovitakse tõsta ehitis maast kõrgemale ja seda on mugav teha, jättes osa kruvivundamendist maasse keeramata. Sellega väheneb kruvivundamendi kandevõime, mille kompenseerimiseks tuleb valida pikem mudel. Kui pinnas on väga ebatasane või suure langusega, siis on tavaliselt otstarbekas kasutada küll sama krinneri mudelit, kuid kompenseerida kõrguste vahe tugijalgadega. Sellisel viisil on võimalik rajada terrassi isegi väga järsu kallakuga künkale või kaldapealsele.

Läbivajumised ja külmakerked

Sisuliselt on kruvivundament oluliselt stabiilsem, kandvam ja väiksema külmakerkevõimalusega kui temast kordades jämedam betoonvundament, sest maasse keerates surub ta pinnase laiali seda samaaegselt tihendades, kuid tema nake ümbritseva pinnasega on väiksema välispinna ja libeda tsingikihi tõttu oluliselt väiksem kui betoonil.

Läbivajumised tekivad enamasti juhul kui

  1. valitud mudel on aladimensioneeritud, arvestamata pinnase kandevõime ja ehitise reaalse kasutuskoormusega (näiteks laotakse puukuur täis tooreid küttepuid (erikaal 600-700kg/m3), kuid arvestatud oli hoiustada kuuris vaid murutraktorit jm kergemaid esemeid)
  2. pinnase struktuur on ebaühtlane ning piisavalt läbi uurimata enne paigaldust – näiteks endise karjääri või jõekääru kruusapinnale on ladestunud orgaanilisi setteid erineva paksusega kihina ja mõnes kohas on kiht nii paks, et kruvivundament ei ulatugi kandva pinnani
  3. pinnase kandvus on aja jooksul halvenenud (näiteks sadevee äravool on tee-ehituse või asfalteerimise käigus vähenenud, pinnas muutunud liigniiskeks)

Külmakerkeid võib tekkida kui

  1. pinnas on külmakerkealtis (märg, savine) ja valitud mudel on konkreetse pinnase jaoks liiga lühike, hakates koos maapinnaga “kaasa mängima”. Täiesti külmakerkekindel on krinner juhul kui 80% vindist jääb allapoole külmumispiiri. Tavaliselt ei ole see aga vajalik ja väikest külmakerget ei pruugi kergehitiste puhul märgatagi – tavaliselt ei ehita ju terrassi ega varjualust 1,5m sügavusele betoonvundamendile. Küll on aga külmakerkekindlus vajalik suurte klaaspindadega ehitiste puhul – moodsad suvemajad, talveaiad jms., kuivõrd klaaspinnad on deformatsiooniõrnad. Terrasside, puukuuride, puitaedade jms puhul piisab 95% juhtudest 865-seeria krinneritest (maasse keeratava osa pikkus ca 80cm). Kasutajate kogemus ütleb, et külmakerget saab ka lühikeste kruvide ja märgade pinnaste puhul vähendada juhul kui pinnas ja kruvi korpus libiseva kihiga lahti sidestada.
  2. ehitise ja maapinna vahele jäetakse liiga väike õhuvahe. Mis juhtub? Külmaga kerkiv maapind tõuseb prussideni ja tõstab ehitise põrandat, tõmmates koos sellega kaasa kruvivundamendid.  Probleemi ennetamiseks jätke ehitise ja maapinna vahele piisav õhuvahe.
  3. valiti õige pikkusega kruvivundamendid, kuid ei keeratud neid piisavalt sügavale. Selliseid olukordi võib ette tulla ebaühtlase või laskuva pinnavormi korral, kui ehitis tõstetakse maapinnast kõrgemale. Külmal talvel võivad tõusta need kruvid, mis keerati väiksemale sügavusele. Probleemi ennetamiseks on vajalik keerata kruvid samale sügavusele ning kasutada ehitise all sobiva pikkusega tugijalgu.

 

Kuidas krinnereid kiiresti ja mugavalt paigaldada

  1. täpsustage võimalike kommunikatsoonide, maakütte-, vee- ja kanalisatsioonitorustiku jms. asukohad veendumaks, et need ei jää ette. Sondeerige pinnast neis kohtades, kuhu soovite kruvid keerata. Sobib näit pikk varras vms. Sondeerimise tulemusena veendute, et kivid, puujuured, vanade vundamentide jäänused jms. ei sega paigaldust.
  2. augud tehtud, keerake kruvivundamendid maasse. U-mudelite keeramiseks piisab prussist või kangist, lühemate M-mudelite puhul on abiks flantsi külge kinnitatav toru. Pikemate mudelite puhul saate rentida käsivõtme või elektridrelli või tellida paigaldusteenuse siit. Kui paigaldate ise ja nivelliiri pole käepärast, sobib ühtlase kõrguse määramiseks ka vana hea nöörimeetod (tõmbate tamiili kahe äärmise punkti vahele). Kui mõnele kruvile jääb ette kõva takistus ning kruvi ei saa ümber paigutada, siis lahendab olukorra lühema mudeli kasutamine või samal kruvil otsast jupi mahalõikamine arvestusega, et kruvi ots toetub kõvale stabiilsele pinnale. U-mudelitele paigaldatavad prussid saate mugavalt ühele kõrgusele nivelleerida, kasutades sobivas kõrguses kiilusid.
  3. kõvas pinnases (näit savi) lihtsustab krinnerite maasse keeramist vesi: tehke maasse auk ja valage vett täis. Laske veel pinnasesse imbuda, asetage kruvi auku ning kallake see samuti vett täis. Vesi hakkab kruvi otsas olevast tehnoloogilisest avalt välja nirisema, pehmendades ja libestades pinnast enda ümber.

 

Kruvivundamente ei saa kasutada

Krinneri kruvivundamente kasutatakse üle maailma Austraaliast Alaskani. Piirangud seab vaid väga pehme ja väga kõva pinnas. Mõned kliendid on uurinud, kas krinnereid saab puurida paekivisse, liivakivisse, asfaldisse… Erinevalt mõnedest teistest tootjatest, on vastus, et ei saa. Samuti ei saa neid kasutada parklates ja teekatendites, mille muldkeha rajamisel kasutati põlevkivituhka (tuhk tsementeerub aastate jooksul) või raskeid vibrorulle (väga tugevalt tihendatud pinnast ei saa rohkem kokku suruda, et kruvi maasse keerata). Krinnerite kasutamine on raskendatud ehitusjäätmetega täidetud paikades – betoonikamakad, telliskivid, armatuurvardad jms raskendab maakruvide maasse keeramist. Samuti võivad takistada jämedad puujuured, suured kivid jms takistused, mida kruvi ei saa oma teelt füüsiliselt kõrvale lükata.


Kui teil on küsimusi, mõtteid, ettepanekuid, oleme tagasiside eest tänulikud ning püüame neid ühtlasi kasutada kodulehe parendamiseks.


    Telli või võta ühendust

    Nimi*

    E-mail*

    Teade



    google-site-verification=LYH1ZV-R9kvUIuAlmORs6s45d-qNe4bcBUcA6cdFgq0